kolmapäev, 17. september 2014

Kool

Hei ;)

Lõpuks teen ma blogipostituse. Nii palju päevi, nii palju kordi olen ma kavatsenud seda kirjutada, aga alati on midagi vahele tulnud, või on lihtsalt aega liiga vähe.

Niisiis, kool algas mul esimesel septembril, st et olen nüüdseks juba kaks ja pool nädalat koolis käinud. Õhtu enne esimest koolipäeva olin ma väga-väga-väga närvis, nii närvis, et mul hakkas isegi halb. Aga kui see päev kätte jõudis, siis ei olnudki nii hull :) isegi päris lahe oli. Kuna ma lähen kooli koolibussiga (vms), siis jõudsin tol päeval palju varem kohale kui vaja. Aga nii oligi parem, sest jõudsin enne tundide algust esimesed sõbrad leida ja koos nendega ka vajaliku klassi juurde jõuda. Kõik kellega rääkisin olid nii abivalmid ja proovisid kohe otsida inimesi, kes minuga samas klassis on (et ma siis hiljem üksi ei peaks ringi hulkuma) ja paljud tulid ise minuga rääkima ja pakkusid abi (et kui seda kunagi vaja peaks olema, siis kohe küsi jne) :) väga tore :) Kuna ma jõudsin varem ja need, kellega ma lõpuks koos olin, on mingis asjas u nagu Eestis on õpilasesindus, siis sain ma ka esimese klassi lapsi vastu võtta ja uude kooli juhatada. Ning hiljem sain pirukat ka ;) Kui lõpuks päriselt tunnid algasid, siis esimesed paar tundi olid klassijuhatajatega (neid on igal klassil 2 ja minu omad on väga-väga abivalmid ja toredad naised). Klassikaaslased olid ja on väga abivalmid ja lahedad. Ainuke halb asi on see, et ma  ei saa flaami keelest veel aru ja no kui ei ole harjunud inglise keeles rääkima, siis läheb jutt sujuvalt flaami keelele üle. Pean keele ruttu-ruttu ära õppima. Edasised tunnid olid tavalise tunniplaani järgi ja meil oli selleks terve päev i.o-d. Ma ei tea tegelikkult siia maani mida see aine endast kujutab, aga enam vähem on see loodusainete praktiline pool. Nt teeme me selles tunnis NaWe (naturaalained ühes tunnis) ja SoWe (sotsiaaltund vms) -ga samadel teemadel lauamänge ja kokkame ning praktiseerime (kui selline sõna eksisteerib), kuidas erinevat toiduained omavahel reageerivad. Ma olin terve päev väga väsinud, sest sel päeval räägiti igast vajalikku infot, aga flaami keeles, niisiis püüdsin ma väga mõnestki sõnast aru saada ning see väsitas. Ja sellest päevakavast ei saanud ma ikka mitte midagi aru, kogu aeg pidin küsima "mis toimub?", "kuhu nüüd?", "kuhu kõik lähevad?".
Kokkuvõttes, mu esimene päev koolis oli väga väsitav, aga tore. Mul on väga tore klass ning olen kooliga rahul :D

Esimestel päevadel oli väga palju sigimist-sagimist. Päevakavast ei saanud ma esimestel päevadel ikkagi aru. Samuti käisin kogu aeg kooli sekretäri käest küsimas, kus ma nüüd pean olema või kus ma järgmisena pean minema, sest minul ei ole prantsuse keelt ning pean sel ajal kusagil mujal olema. Aga keegi ei öelnud, kus ma sel ajal olema pean ning üksi kooli peal olemine on keelatud. Kuid nüüd on sellega korras :) Õnneks kõik aitavad ning klassikaaslased teevad mu elu palju kergemaks. Nt, tõlkis Marieke mu tunnplaani inglise keelde, Thalina juhatab mind iga päev bussile, Sophie saatis esimestel päevadel pildid kõigest, mis ma kaasa pean võtma ning väga paljud on veel väga-väga palju mind aidanud. No ja muidugi on nad ka väga head sõbrad ning proovivad ikka nii palju kui võimalik inglise keeles rääkida! :) :) :) Ja nad ei lase mul kunagi koolipeal ära eksida :) Väljaarvatud paar korda, kui ühe tüdruku käest küsisin, kus see või teine klass on, siis ta juhatas mind vale klassi juurde (sest ta ise ei jaga ka seda kooli vist veel väga hästi, uus õpilane). Aga no nüüd ma siis tean, et tema käes ei tasu küsida ;)

Koolisüsteem on siin üpris erinev. Nt see, et kõikidel klassidel on iga päev sama palju tunde, v.a see, et kas sul on tunniplaanis ekstra tund või mitte. Ekstra tund ehk siis 8. tund. Jap, meil on neljal päeval nädalas vähemalt 7 tundi. Minu klassil (5stw2 -sotsiaalsuund) on kahel päeval nädalas 8 tundi. Aga kõik kolmapäevad on poole päeva päevad :) ehk siis üleriigiliselt lõppevad tunnid lõunast, st et päevas on ainult 4 tundi. Kurb on aga see, et 1 tund kestab 50 minutit ja iga kahe tunni vahe on täpselt nii suur, kui ruttu sa jõuad klassi vahetada, ehk siis selline asi nagu vahetund puudub :( Pausid on siin sellised: peale teist tundi on 10 minutit, peale neljandat tundi terve tund (vist, vb ka pool tundi) ja peale kuuendat jälle 10 minutit. Ja pausid veedavad nad õues. Segane, nende pauside pärast ma ei saanudki midagi aru.
Hinnete panemine on siin ka erinev, aga sellest ma oska midagi rääkida, sest ma ei mõika seda veel väga hästi :) Tean ainult seda, et oma esimese testi (inglise keeles, kus tuli flaami keelsed laused inglise keelde tõlkida) sain ma 6 punkti ja see on hea, sest mõned said vähem punkte kui mina. Juhuuuu, ühe lause tõlkisin isegi täiesti õigesti :) Ja tean, et i.o-s anname me iga tund õpetajale mingeis pabereid mingite hinnetega, aga seda mis need on või mis neist edasi saab, seda ma ei tea.

Ahjaaa, koolis selline asi nagi garderoob, kui koht kuhu välisriided panna ja jalanõud ära vahetada, puudub. Nii nagu sa kooli lähed, nii oled seal terve päeva. Iga klassi juures on küll nagid, kuhu sa siis oma jaki saad riputada, kui klassi sisse ei taha võtta, aga ikkagi ... minu jaoks väga kummaline ;)

Hakkasin koos ühe teise võpiga, kes minu külas (Gierle) elab, flaami keele õhtukoolis käima. See on 2 korda nädalas ja 2,5 tundi päevas. Tunnid on mul linnas- Turnhout (meeletult ilus linn, väga heade poodidega ja kõige parema jäätisekohvikuga ;)). Minu kodus on sinna bussiga u 20 minutit, aga enamasti on ummikud, nii et võtab palju kauem aega. Kuid siiski, pole väga kaugel ja see on tõesti mõnus koht, kuhu nt peale kooli minna. Kuigi peale kella kuut õhtul seal elu pm haihtub. St, et poed lähevad kinni ja inimesed kaovad kuhugi.

Minu elu esimene Kermis. Paar korda aastas on igal pool belgias Kermis. Ehk siis midagi karnevali laadset, mis enamikesse küladesse tehakse. Pole väga suur, aga siiski tore. Väikestel lastel on seal väga lõbus, sest enamik atraktsioone on tehtud just väikestele lastele :) Ja sel nädalavaheusel oli siis Kermis ja õnneks oli see ka minu külas. Kuna ma elan küla keskplatsike, kirikule, väga lähedal, siis sain iga päev korraks piiluda, mis see on, jälle mingit uut toitu proovida jne, mõnus :) (ps, toidu kohta tuleb eraldi postiutus, sest see on lihtsalt niiiii heaaa)

Muidugi pean igal pool oma nime hääldamist päris kaua seletama ning enamasti pean ma alla andma ja ütlen lihtsalt, et nad hääldasid õigesti :) Minu nime Belgia versioon: Hjeelõõ või Hjeõlõ.

Kindlasti unustasin praegu midagi kirjutada, nii et arvatavasti ei pea järgmist postitust nii kaua ootama ;) ning järgmisel korral lisan rohkem pilte ka. Praegu ma lihtsalt pole veel nii palju teinud ja pildistanud. Olen püüdnus siinsesse ellu ja rütmi sisse sulanduda :)
Suured-suured-suured kallistused Belgiast!!!!!!!!!!!!



kolmapäev, 27. august 2014

Esimesed nädalad Belgias vol.2

Hei-hei :)

Eelmises postituses kirjutasin rohkem oma tegemistest Belgias, kuid nüüd proovin rohkem kirjeldada erinevustest Eesti ja Belgia vahel ning anda kiire ülevaate oma siinsest eluolust :)

Esiteks, enamikel peredel on kodus oma fritüür, nagu ka minu kodus ja teiste võpide (vahetusõpilaste) peredes. Ja friikaid süüakse ikka päris tihti.

Teiseks, siin on väga palju farme ning enamasti on need keset tavalisi elumaju.

Kolmandaks, siin on igal pool maisi põllud, ka linnades. Elumajade hoovis on ka, aga need on sellised pisikesed, paari ruutmeetrised.

Neljandaks, päikesepaneelid. Need on vist küll igal kolmandal majal, kui mitte tihedamini (minu suguvõsas on kõigil). Ja mu hostema rääkis, et see on nagu investeering, sest sealt saadud elekter ei tule otse sulle endale, vaid mingisse ühisesse elekstrijaama vms ning selle elektri pealt, mida sina ära ei kasuta, saad teatud aja tagant raha. :)

Viiendaks, siin süüakse enamasti saia. See on hommikusöögiks ja lõunaks ning kui soovid siis ka õhtusöögi kõrvale. Ah ja, ainuke soe toit päevas on õhtusöök, aga siis on see ikka väga korralik. Eelroog (selleks enamasti püreestatud supp) ning alles siis põhiroog :)

Kuuendaks, vihmavari tuleb alati lähedal hoida, sest täiesti suvalistel hetkedel ja keset ilusat ilma võib hakata sadama. Ja siin sajab ikka väga palju. Hostema ütles, et eriti hull on August ning Septembrist läheb ilm tavaliselt ilusaks :)

Seitsmendaks, siin sõidetakse väga-väga palju jalgratastega. Isegi kui vihma sajab, siis ei ole mingi probleem rattaga poodi saia järgi minna (ükskõik kui kaugel see pood siis on). Ning hommikul on üsna tavaline, et minnakse rattaga tööle :) tublid sportlikud inimesed :)

Minu kodust rattaga u 15 minuti kaugusel on kohalik jäätisefarm :) St, et seal tehakse kohapeal kohalikust piimast jäätist ning seda saab siis kas kaasa osta või seal samas mõnusas toakseses süüa :) Maitseid on seal küll igasuguseid ja enamikke ei olnud ma varem isegi näinud.

Ja mul kasvavad kodus viinamarjad :) jeee!! Ja mul on hoovis väike bassein kaladega :) (mega ilus, nagu päris tiik :)) Ning meil on kanad, tuli välja et enamikel võpide perekondadel on.

Minu külas on veel üks võp, aga jällegi teise programmiga ja ma pole teda veel päruselt näinud. Kuid siiski tore, et siin lähedal on veel keegi, kes on minuga samas olukorras :)

Suured-suured kallistused Belgiast!!!

teisipäev, 26. august 2014

Esimesed nädalad Belgias!

Hei-hei :)

Elu Belgias on kiire ja ole jõudnud ühtegi postitust teha, kuid rääkida on mul väga palju :) Lennud läksid viperusteta ning jõudsin ilusti kohale. Lahkumine eestist oli küll raske ning veel kohale jõudeski võttis paar korda ikka silmad märjaks, kuid Belgias on kõik väga tore ning minu vahetusaasta on alanud suurepäraselt :) !!!



Brüsselis ootasid mind YFU boss ja minu vahetusperekond :) Mu väiksed vennad ja õde on väga-väga armsad ja kui me lennujaamas esimest korda päriselt kohtusime, siis oli neil kaasas enda tehtud kaardid minule (väga armsad). Ning kui me kodu poole sõitsime, siis autos nad kallistasid ja katsusid mind täiesti suvalistel hetkedel (väga-väga-väga armas!!! :)). Kodus oli kõik väga ilus, minu tuba oli väga armas ja üldse oli kõik sõnuseletamatult armas ja kodune :) Õhtul õpetasid lapsed mulle paar uut mängu ka ning ma sain aru!!! :) (kuigi jah, Jochen -minu vanem väikevend- pidi paaril korral inglise keelt kasutama).

Kodus ootas mind selline vendade
ja õe enda tehtud üllatus :)

Teisel päeval külastasime minu pere ja ema õe perega Belgia teises otsas olevat maailmasõja muuseumi. See oli tõsiselt põnev...isegi kui ma aru ei saanud, mis igal pool kirjas oli, siis oli ikkagi meeletult huvitav. Olid 3D ekraanid, kus erinevad maailmasõjas osalenud osapooled oma olukorrast rääkisid (nt sõdur, põgenik, kindral jne). Olid paljud erinevad relvad, mis on kaevikutest vm sõjapaikadest leitud. Oli pilte inimestest pärast sõda (see oli veits jube ja seal ruumis ma kaua ei olnud, kuigi oli ka põnev näha, mida kõike sõda ja selle aja arstid tegid). Seal oli veel väga palju muud ning kogu see muuseum oli väga põnev :) :) :) Hiljem samal päeval viisime mu venna laagrisse.

Kolmandal päeval käisime mulle elamisluba tegemas ning üsna pea peaksin selle ka kätte saama :)

Neljandal päeval käisime ema ja õega linnas tel.kaarti ning bussikaarti tegemas. Nüüd on mul ka Belgia nr, jeeiiiiiiii :) !!! Kes mu uut numbrit tahab, siis küsige julgelt (kas siis fb-s või kus iganes soovite). Kuid, kes mulle Eestist helistada või sõnumit saata tahab, siis mul on Eesti tel.kaart ikka aktiivne ja saab seda sinna teha :)
Sama päeva õhtul hakkas mul YFU laager, kuhu kogunesid kõik õpilased, kes veedavad oma vahetuskogemuse (kas siis 4 kuud, 6 kuud või terve aasta) Balgias Flandria piirkonnas (see on Belgia flaami keelne osa). Laager kestis 6 päeva ning oli väga-mega-super lahe (jäin juba teisel päeval haigeks ning nüüd ravin end kodus, kuid see ei olnud takistuseks, et laagris nalja saada ning koos palju ägedat teha ;) ). Kohtusime väga paljude inimestega üle kogu maailma, tegime koos igast põnevaid tegevusi, kogusime kasulikku infot edaspidiseks jne. Enamustega saime väga-väga headeks sõpradeks kogu eluks. Igatsen neid kõiki!!! :( Järgmine YFU üritus on Septembris ning ma ei suuda seda juba ära oodata, sest paljud elavad minu kodust väga kaugel ning nendega ei saa vahepeal kohtuda.


 Laura Walloniast

Reedel käisime yfukatega Mechelenis:






Pühapäeval oli meil viimane päev laagris ning siis oli meil väike grill-pidu, kuhu kogunesid kõikide õpilaste vahetuspered. Oli väga tore :) Kahju oli laagrist lahkuda, sest kõik mu sõbrad on nüüd kaugel eemal ning nüüd, siin, ei ole mul veel ühtegi tuttavat peale mu kalli perekonna. Kuid ma olen nkn haige ning kodus on kõik väga mõnus ja tore :)

Esmaspäeval käisime emaga koolis direktoriga rääkimas (ps, neil on iga kahe klassi astme peale oma direktor). Mu ema käis seal samas koolis ning kui me kooli jõudsime, siis oli ta väga vaimustatud, sest ta ei olnud seal peale lõpetamist kordagi käinud. Jõudsime kooli veits liiga vara, kuid tänu sellele kohtusime ühe väga toreda õpetajaga (ta oli ka mu ema õpetaja :)). Ta oli must nii vaimustatud, et jättis kõik muu kohe sinnapaika ning tegi meile koolis väikse ringkäigu, et ma siis tean, kus mis on :) Väga-väga lahke naine. Direktor oli ka väga meeldiv, oli kohe valmis mu tunniplaani muutma, et ma saan nt prantsuse keele asemel väiksematega flaami keelt õppida ning muretses, et äkki on mingid ained mulle liiga rasked ning kui ma tahan, siis ma saan iga kell ainet või klassi vahetada. Lepingule kirjutasime alla selle sama õpetaja juures, kes meile kooli näitas ning kui ta kuulis, et ma ei lähegi tema klassi siis ta oli veits pettunud, kuid kuna ta on ühe suure ja huvitava reisi ettevõtja, siis ütles, et kui ma soovin, siis ma saan koos vanema klassiga koos sinna minna :) :) :) See kool on TSO kool, ehk siis mul on rohkem sotsiaalseid ja praktilisi aineid. Minule kui vahetusõpilasele on see kool suurepärane, kuna ma keelt ei mõista, siis on parem, kui ma saan rohkem rääkida ning rühmatööd teha, kui lihtsalt klassis olla ja mitte midagi teha. Ja kuna Belgia koolid on väga-väga kallid (õpikute RENT on keskmiselt 200-600 ning seda raha tagasi ei saa), siis minul läks mega hästi, sest ma ei pidanud kõiki õpikuid välja rentima ning tuli välja, et see kool on väga odav :)

Kool hakkab siin nagu Eestiski 1.septembril. Õnneks läheb üsna mu kodu lähedalt buss kooli, sest sinna on u 15 km ja kui bussi ei oleks, siis peaksin rattaga minema (nagu peab tegema mu vend).

PS! Minu kooli tuleb üks vahetusõpilane veel, aga ta on teise programmiga ja ma ei tea, kas ta on nii vana, et minuga samal kooli poolel õppida (see kool on väga suur ning et oleks mingi süsteem, siis on kool vanuse järgi ära jagatud. nii et väiksema klassi õpilasi ei pruugi ma terve õppeaasta jooksul just väga palju näha).

Praegu naudin ma veel viimaseid vaheaja päevi ning paari päeva pärast saan kokku oma siinse parima sõbra, Valentine'iga (võp Walloniast) :)

Meie küla veski :)

Sisters

esmaspäev, 11. august 2014

Laupäeval Belgiasse!!!

Hei-hei :)

Nagu ma juba eelmises postituses kirjutasin, siis alustan ma seda imelist aastat Belgias juba sel laupäeval kell 6.35. Lend on ümberistumisega Kopenhaagenis ning Brüsselisse peaksin jõudma kell üks :) (kes on normaalsest varasema ärkamisega, siis võib selleks ajaks lennujaama tulla). Praegu on mul tõesti kõik võimalikud emotsioonid täiesti laes, seda on lausa võimatu kirjeldada, mida ma praegu tunnen. Paar tundi tagasi tegime hostemaga pühapäevaks plaane, võite ainult ette kujutada, kui kummaline see oli. Juba selle nädala lõpus ma ELAN Belgias!!! How cool is that?!

Homme hakkan ma pakkima oma kohvrit. 23+8 kilo, kuhu PEAKS mahtuma terve aasta jaoks vajalikud asjad. Jah, ma umbes tean, milline kliima Belgas on jne, aga kuidas ma oskan praegu, suvel, pakkida kogu vajaliku ka talveks?!!! Mission accepted.

Aga kuna nüüd varsti on lähen ma Eestist aastaks minema, siis olen ma viimased nädalad veetnud suurepärast aega oma perega, sugulastega ja sõpradega. Alles eile tuleme Saaremaalt, kus oli mingi külakokkutulek ja selleks puhuks olid paljud sugulased kokku tulnud. Oli väga tore, aastapärast näeme ;)



Paar viimast nädalat olime emaga oma maakodus (Rakvere lähedal Kaarlis). Nii mõnus oli seal lõõgastuda ja lihtsalt olla. Kuigi jah, tuli ka tööd teha (näiteks igaõhtune koristamine, nõude pesemine ja kuivatamine, lillede kastmine jne). Et ikka lõbusam oleks, siis tuli iga päev keegi meile sinna külla, vanaema, tädid ja teised ning oli väga lõbus ka nendega enne mu vahetusaastat koos olla :) Igav ei hakanud ning lõbus oli kuni viimase seal veedetud päevani. Viimasel päeval otsustasime emaga Sagadi ja Palmse mõisas käia. Mõlemad mõisad olid meeletult ilusad ning täiesti uskumatu on mõelda, et keegi tõesti elas seal kunagi, kandis neid uhkeid riideid jne. Isiklikult meeldis mulle Palmse mõis rohkem :) ja soovitan kõikidel sinna minna, imeilus paik.

Palmse mõisa aladel, super ilus rada




Olen ka sõpradega lõbusat aega koos veetnud ning pea-aegu kõigi lähedasematega enne Belgiat viimast korda koos olnud.

Hele, Benedikte ja Marlene igaveseks märgitud!
(see keskmine süda suure südame sees)

Muidugi on saanud ka väga palju ujumas käia ja niisama olla :)

We did it! Võttis küll palju aega,
aga me saime selle Riksuga korda!!! no ja siis ülejäänud
päev mängisime sellega :) PS! See on väga lahe!

imeilus päikeseloojang kallite yfukate seltsis


Nüüd tuleb veel mõni päev oodata ja siis lendan ma Belgiasse :) Ma olen nii elevil!!! See kõik on nüüd nii reaalne, ikka veel ei jõua täielikult kohale. Ma päriselt lähengi nüüd aastaks välismaale elama ja sealsesse kooli õppima ning ainukesed sõnad/laused, mida ma flaami keeles öelda oskan on "tere/hallo", "kuidas läheb?/hoe gaat het?", "aitäh/dank u", "vabandust/astublieft" ja "mina olen Hele/ik ben Hele, mina olen vahetusõpilane/ik ben een uitwisselingsstudent". Belgium, here I come!

Suur-suur AITÄH!!!

Hei :)

Nagu näha, siis ei ole ma viimasel ajal just väga palju postitanud. Seda seepärast, et juba sel laupäeval alustan ma oma vahetusaastat Belgias ja olen viimase kuu oma pere, sugulaste ja tuttavatega koos olnud.

Jah, ma tõepoolest lähen, sest mul on kogu raha koos!!! Suur-suur-suur AITÄH kõigile toetajatele, ilma Teieta ei oleks mu suur unistus, minna Belgiasse vahetusõpilaseks, võimalikuks saanud. Olen Teile kõigile sõnuseletamatult tänulik. Kes veel ei tea, siis viimane toetus tehti mulle veel viimasel hetkel (ehk siis sel päeval, mil pidi kogu raha YFU Eest arvel olema).

Siit väike ülevaade, kust ma oma vahetusaasta jaoks vajaliku summa kokku sain (seal hulgas suuremad väljaminekud, mis Belgias kohe alguses teha tuleb):

* Nossude ja Jänkside abil teenisin ma oma vahetusaasta jaoks pisut üle 2000 euro.

* Tööga ligi 350 eurot (lapsehoidmine, marjade korjamine, lühiajaline töö Estoveris).

* Lisaks toetasid ettevõtted ja eraisikud 3860 euroga.

Kõik see on 4 kuud pidevat tegutsemist, loobumist paljudest ostudest,
ettevõtmistest jne. Toetajate otsimine oli minu jaoks kui omamoodi seiklus, mille käigus ma õppisin ja arenesin. Muidugi oli ka hetki, kui ma lihtsalt jooksin koju ja nutsin, sest mul ei olnud enam jõudu, kuid siis tuli ikka midagi, mis andis uut energiat, oli selleks siis paar vaba päeva või positiive kiri/kõne ettevõttelt. Vahepeal oli isegi hetk, kus oleksin keset ettevõtte juhiga kestnud kõnet nutma hakanud, kuid õnneks lõppes kõne ruttu ning selle lühikese aja suutsin end veel vaos hoida (kuigi jah, ma ei rääkinud sel ajal vist mitte midagi muud, kui "Tere" ja "Head aega"). Kuid kogu see vaev tasus end suurelt ära, sest terve protsessi kõigus olen peale vajamineva summa veel palju õppinud ja juurde saanud. Näiteks:

* Olen saatnud paljudele firmadele ja eraisiktele taotluseid, mille koostamine oli juba omaette ettevõtmine ning kuni viimase hetkeni täiustasin ma seda aina paremaks ja paremaks. Õppisin, milline on mõjuv avaldus, kuidas kirjutada elulugu, kuidas kirjutada head CV-d ning mis oleks see, mis tõmbaks kõigi nende paljude taotluste seast just minu oma üldse lugema ning veel toetama.

* Olen isiklikult rääkinud ettevõtete juhtidega ning isegi, kui ei ole saanud rahalist toetust, olen saanud väga väga palju positiivset tagasisidet ning head nõu edaspidiseks.

* Õppisin, et paljude ettevõtete juhid, isegi kui on taotluse läbi lugenud, ei anna vastust enne, kui näevad, et Sa sellest tõesti huvitatud oled. Olgu see vastus siis positiivne või negatiivne.

* Kogesin ja sain teada veel väga palju muud :)

Toetajate otsimine oli kui üks osa vahtusaastast. Veelkord suur-suur-suur AITÄH kõigile, kes mind mingilgi määral toetasid, sest nüüd kohe varsti saan ma tänu Teile minna vahetusaastale Belgiasse, õppida seal veel rohkem, kogeda veel rohkem ning elada oma elu üks põnevamaid aastaid.

Minu toetajad:
* Pipelife Eesti AS
* MarkIT Eesti AS
* Tiina Suija
* Annely-Thea ja Sven
* Christopher and his wife
* Tiiu
* Signe
* Rena
* Vaike
* Margus
* Alo
* Ukki ja mummo
* Taavi
* Martti
* Vanaemad Ellu ja Helju
Lisaks 4 ettevõtet, kelle nime avaldamiseks mul luba ei ole.

Nossu, Jänksi, Kroku või muu kaisuka ostuga toetanud:
Taimi (kõige esimene Nossu omanik), Eda, Merle, Reelika-Merylin, Inga, Silja, Mia, Diana, Kairi, Gerrit, Hiie, Kelli, Carol, Maiu, Triin, Kaire, Kai, Marje, Margit, Ülle, Liis, Anneli, Helina, Annely, Marion, Marju, Tiiu, Caithlyn, Kirke, Jan-Erik, Merlin, Helen, Epp, Kristina, Evelin, Rauno, Eveli, Kristiina, Maiu, Taago, Joosep, Merje, Mailiis, Piret, Airi, Kaira, Johanna-Maria, Steffi, Ergo, Maaria, Renate, Sander, Margit, Karin, Kaisa, Merle, Tiina, Kati, Eliise, Tiina ning ostjad Metsanurmest ja laadalt.
Minu siirad vabandused, kui kellegi nimi on mainimata jäänud!

Suur AITÄH ka Annelile, kes Metsanurme külaeskuses minu Nossude ja Jäkside eest hoolitses (nii kaua kuni nad uued omaikud said)!

Aitäh Liisale, kes mulle vahetusõplaseks mineku mõtte pähe pani ja hiljem flaami keelt tutvustas!

Suured tänud mu kallile vanaemale, Ellule hoolitsemise (ja veidi liigse muretsemise) eest, kõigile tädidele pideva energia ja abi andmise eest, eriti Inksule, kes mind väga-väga palju aitas (ka kell 1 öösel või siis kui ise olin hullumise äärel) ning muidugi mu emale, AITÄH!!!




teisipäev, 15. juuli 2014

Kuu aega möödas, kuu aega veel

Tsauki :) Vahepeal on väga palju lõbusaid ja lahedaid asju juhtunud ning nüüd ongi kätte jõudnud see aeg, kui tähtsamatest neist (minu jaoks) ka Teile teada annan :)

Lõpetamine
Nagu juba varasemalt kirjutasin, siis oli mul 20. juunil lõpetamine. Põhiharidus ametlikult käes, juhuuuuuuuu! Õnneks sattus just minu lõpetamise päevale ilus ilm ja ei sadanud kordagi (vähemalt ma ei tea, et oleks sadanud). Aktus oli väga ilus ja kõik muu oli ka väga ilus. Sugulased-tuttavad olid ka mõned kohal ja üldse oli tore kõikide oma koolikaaslastega viimast korda üliselt koolis olla ning teineteisega viimaseid kooliasju arutada. Kohale tulid ka mõned need õpilased, kes on mingi aeg meie klassis õppinud ning kohale tuli ka mu lasteaiakasvataja (Terakese lasteaed, Mõmmiku rühm :) ), kes tegi mulle väga armsa kingituse. Selleks oli tema enda tehtud nuku, kellel oli kutse (sündmuse juhtumiseni on veel paar aastat aega ;) ). See pani mõtlema, kui palju meid siis lasteaiast praeguse ajani järgi on jäänud. Ega väga palju ei olegi, kõige rohkem 5 inimest, kui sedagi. Isegi need sõbrad, kellega ma koos esimese klassi uksest sisse astusin, on Saku Gümnaasiumi lõpetanud vähesed. Ja samas klassis on minuga terve kooliaja veetnud vaid 3 õpilast (mina kaasa arvatud) ning lasteaiaga koos pole kedagi. Kuid häid tuttavaid on koolist leitud päris palju :) Aitäh teile kallid koolikaaslased, te olete super-lahedad!!! Muah!
Üheksanda klassi koolilõpureis oli meil Vembu-Tembumaal. Kodule mõnusalt lähedal ja vahva seltskonnaga on ju igal pool lõbus, nii ka seal. Tegelikult on see üks päris lahe koht :) Kuna me unustasime vahukomme osta, siis käisime vahepeal klassiõega poes neid ostmas, aga kuna kumbki meist ei teadnud, kus pood asub, siis sõitsime u 2 kiltsa vales suunas ja no muidugi sama palju tagasi ning sealt siis sama palju õiges suunas. Pärast sõitsin rullikatega koju, nii et trenni sai sel päeval palju tehtud. Oli üks väga tore päev veel lahedama seltskonnaga :)



ELO
ehk eelorientatsioon oli Väike-Maarjas toimuv kolme päevane laager, kus meid (sel suvel vahetusaastale minevaid õpilasi) valmistati ette eelolevaks aastaks (mis, tuletan meelde, on mul flaami keelses Belgias ja algab 16 august ning mille täitumiseks on mul veel veidi Teie abi vaja). Eelmised vahetusõpilased rääkisid meile oma aastast ja kirjeldasid seal aset leidnud põnevaid juhtumeid ning korraldasid meile igasuguseid vahvaid mänge/tegevusi. Meile kirjeldati, mis võib vahetusaastal ette tulla (enamasti tulebki) ning arutasime need läbi. Ühesõnaga väga-väga-väga lahe (yfukatega pole teisiti üldse võimalik) ja informatiivne oli, saime isegi oma lennu broneeringud kätte :)
Sain tuttavaks ka tüdrukuga, kes koos minuga Eestist flaami keelsesse Belgiasse läheb, väga tore ja avatud neiu :)

pommirünnak!!!
-terve laagri jooksul korraldati meile "pommirünnakuid",
mille ajal meie siis varjuma pidime :)




Aja puudutus, puudutuse aeg
ehk selle aastane tantsu- ja laulupidu. Sel aastal sain ma osaleda võimlejana (kui päris täpne olla, siis liikujana). See oli väga võimas, pealtvaatajana sellist tunnet sisse ei tule. See kui sa oled kogu Eesti ees ja teed oma võimast kava ning juba esimese liigutuste ajal aplaus aina suureneb ja liigutused lähevad aina võimsamaks ja emotsioon suureneb ja see kõik on niiiiiii võimaaaaaas!!!! Suur-suur-suur aitäh Eglele, tänu kellele me tantsupeole saime! Väga tore oli, kuid veidi oli ikka kurb ka, sest see oli siiski viimane üritus, kus ma oma stuudioga koos olin. Tervitused kõigile VATikatele!!! Loodetavasti lähen tulevikus sinna tagasi, kui seda ei oska ma praegu küll kindlalt öelda, eks vaatab, mis tulevik toob ;)

Raha
Vahepeal olen tänu lahketele inimestele ja firmadele enamus rahast kokku saanud :) Kuid siiski on veel üpris palju puudu. Nii et kui Teil on vähekenegi võimalik minu ettevõtmist toetada, siis olen Teile hiiglama tänulik! (Kui näiteks iga selle postituse vaataja kannaks minu kontole, mille numbri leiate siit kõrval olevalt ribalt, 10 või kasvõi 5 eurot, siis olen omadega mäel). Kui kellelgi on rohkem küsimusi, siis võib julgelt minu käest täpsustust küsida (kas siis facebookis: Hele Maasi, e-mailis: helemaasi@hot.ee/helemaasi@gmail.com või muul Teile sobival moel).

Töö
Nagu mu ema tavatseb öelda, et ta ei ole muidu laisk, aga mis töösse puutub, siis lepib vähesega; siis mina enda viimase aja tegemiste kohta nii öelda ei saa. Olen hoidnud lapsi (sain ühelt peagi neljaseks saavalt poisilt sünnipäeva kutse :) ), õmmelnud Nossusid, Jänkse ja Krokusid ning olen vanaema juures istanduses marju korjanud ja nüüd varsti lähen jälle. Olen ikka väga õnnelik, et vanaemal nii suur istandus, kus on kõik marjad, mida suvel tahta võib. Maasikad, vaarikad, mustikad (nii kultuur- kui ka metsmustikad), murelid, kirsid, põldmarjad jne ning kõik need marjad veel mitmes erinevas sordis. Väga mõnus :)


Kroku, Nossu ja Jänks mu kallitele väikestele sugulastele
-palju õnne esimesse klassi mineku puhul, Raim!!! :)


Suguvõsakokkutulek
Sel nädalavahetusel oli meil suguvõsakokkutulek. See on tore traditsioon iga aasta kesksuvel (vanavanaema sünnipäeva paiku) Võhus kokku saada, sest on ju väga lahe kõiki ema (ja tema isa) poolseid sugulasi igal aastal vähemalt korra näha ja koos mõnusalt aega veeta. Ka minu vanaisa tuli selleks ajaks Eestisse :) (muidu elab ta juba üle kümne aasta Soomes). Igal aastal veendun ma aina rohkem, et mul on maailma kõige lahedam suguvõsa, tahaks nende kõigiga veel tihemini kokku saada. Aitäh Teile, et mul olemas olete!!!
PS! Suur-suur-suur aitäh ka kõigile, kes mu vahetusaastale minekut toetasid!!! Järgmise kokkutuleku ajaks olen ma just Eestisse tagasi jõudnud, kohtume Võhus ;)




Hostfamily
Hello to you too :) It's really nice talking to you. Now I'm going to realise that it's bit more than a month and I I'm gonna be a part of your family. Every day I'm thinking that what would I do in that time or in that situation in Belgium. I imagine how I finally understand what everyone is talking and how I play with Jochen, Mathis and Maithe :) I can't wait for that.
NB! For the other text don't use google translate, it doesnt translate right. I tried to do it with this text and wasn't even similar. I'm going to transtale it to you myself in a few days :)
Big hugs from Estonia!

Ilusat suve, Hele :)

teisipäev, 1. juuli 2014

Lühiülevaade

Hei hei, nagu on märgata, siis ei ole ma vahepeal päris kaua kirjutanud. Seda seeepärast, et iga päev on väga kiire olnud ja ei ole blogimiseks aega leidnud. Nüüd aga teen siis kiire kokkuvõtte tähtsaimast, sisukama postituse teen veidi aja pärast. Igatahes, 20 juuni oli mul lõpetamine, juhuuuuu, nüüd on mul ametlikult põhiharidus :) Kõik eksamis tulid neljad, veidi olen endas pettunud, kuid need eksamid olid tõesti väga rasked ning tuleb tõdeda, et läksin nende ajal ikka nii närvi, et mõtlesin päris tükk aega, mis mu kooli nimi on. Mu aju ei tahtnud minuga koostööd teha, seega langesin ka väikeste nipikate lõksu. Eksamid eksamiteks, mul oli siiski ka lõpetamine. See oli väga tore ning väga-väga suure üllatuse tegi mulle mu lasteaiakasvataja, kes tuli ise kohale ning tegi neile, kes veel alles on jäänud (ehk siis 4 või 5) väga laheda kingituse. Sellest aga räägin lähemalt siis, kui pikem postitus tuleb.
Käisin ka tööl. Nagu igal suvel, siis käisin selgi aastal oma vanaemal abis, tal on oma istandus, kus mina ja mu mega lahedad onutütred abis käime. Korjame ja käime turul. Maasikad on juba valmis ning sain juba nädalake tagasi tunda seda suve parimat tunnet, mis tekib siis, kui võtta otse peenralt tumepunane ja magus maasikas ning see kohe ära süüa ning seda veel nii palju kordi kui ise soovid :) Kui kiire aeg möödas ja vaarikad ka valmis, siis lähen uuesti appi.
27-29 oli mul ELO ehk siis YFU Eelorientatsioon, kus meile räägiti kõike vajalikku seoses vahetusaastaga ning muidugi tegi super lahedad YFU vabatahtlikud meile ka igast lahetaid mänge, rääkisid lugusid ning korraldasid vinged õhtud. Sain tuttavaks ka teiste VÕPidega (vahetusõpilastega) ja nendega rääkida on ikka hoopis teine asi, nad on nii avatud, lahedad ja mõistavad mida ma tunnen, sest nad on ise täpselt samas olukorras. Aga jällegi, kõigest sellest pikemas postituses :)
Järgmine ja sisukam postitus tuleb arvatavasti järgmisel nädalal, sest praegu on kõik päevad tantsupeoga sisustatud :) Tulge vaatama, ma tantsin liikumisrühmas (valged kleidid ja ühes tantsusu mustad tiivad). Kes otsib see leiab.

Head ööd! ;)